Nüüd on opist möödas peaaegu kaks kuud ning selle ajaga on ikka palju juhtunud ning muutunud. 

Esiteks paranesin ma juba vahepeal päris hästi ja valu oli aina vähem, aga uue aasta tulekuga pidin minema  7.jaanuaril tagasi kooli, mis tähendas kehalise koormuse kiiret tõusu ning palju ebamugavat istumist. Nagu karta oli tuli kool ja algasid uuesti puusavalud, suutsin juba hakata mõtlema, et operatsioon ei läinud asja ette ning kõik on samamoodi, kui varem..

1,5 nädalat peale kooli algust oli mul aeg füsioteraapiasse Audentese arsti Sirle Hinni juurde, kes jättis mulle väga positiivse mulje. Rääkisin oma murest, et puus on jälle valutama hakanud. Füsio andis mulle uued, veidi raskemad harjutused ning selge korralduse koolikoormust vähendada, sest muidu võib juhtuda, et on vaja kordusoppi! 

Olin alguses veidi mures, et kuidas see koolis vastu võetakse, sest mul on tegemist siiski lõpuklassi ja eksamitega..  Õnneks on mul õpetajatega väga vedanud ja kõik olid väga mõistvad. Nüüd käingi koolis 2-4h päevas, sest see on koormus, mida mu puus talub ja juba nädal selles rütmis elanud on mul juba puusavalusid vähem. Koolis tuleb mul käia eksamitundides ning reaalainetes, muud saan ise kodus selgeks õppida.  

Aga igal olukorral on ka pahapool.. mul on hetkel ka veidi raske ja elu on kuidagi motivatsioonitu. Mul pole ühtegi eesmärki, kuhu poole püüelda ning treenida ju ka ei saa. See tekitab tunde, et blogi pidamine on ka mõttetu, sest ma ju ei saa jagada treeninguid ja toitun ka vähem, kui muidu, sest keha lihtsalt ei vaja nii palju sööki, kui ta vajas raskeid trenne tehes. Tulebki anda koguaeg pigem puusale rahu ja lihtsalt olla. Ma pole üldse selline inimene, kellele meeldiks lihtsalt ühe koha peal olla, aga äkki see on ka asi, mida tuleb vahest õppida? 

Samas on see aeg hea, et keskendun korralikumalt koolile, saan rohkem aega veeta lähedastega ning õppida ka puhkama. Vaikselt liigutan oma peas mõtteid, kuidas liikuda edasi ja mis suunas.. kuna ma pole seda isegi veel suutnud selgeks mõelda, ei saa ma ka seda teile hetkel öelda. See aeg taastudes muudab minus kindlasti palju! 

Ega praegu rohkemat polegi, see postitus pidigi olema pigem tunnete välja valamine, tunnete mis on mu sees terve taastumise aja olnud..

Kallid-paid! Nautige mõnusaid talveilmu!💘

Bye 2018, hello 2019

2018 aasta kokkuvõte it is!! Minu jaoks vaikselt juba traditsiooniks saanud aasta kokkuvõte, kus räägin kuude või perioodide kaupa, mis mu elus sel aastal toimus. 2018 oli üks kõige muutlikum, parim ja üllatusterohkeim mu elus siiani! Hakkame siis lahkama..

Aasta algas suure pauguga nagu ikka, Jaanuaris elu/sõprade/lähedaste ringkonna muutus oli tohutu ning see kõik viis mind üsna suurde stressi, mille tõttu pidin nädalaks sotsiaalmeediast taganema. Lihtsalt selle tõttu, et saada enda peas segavate faktoriteta kõik selgeks mõelda ja edasi liikuda.

Veebruaris sain oma mõttemaailma korda, aga kuna keha oli stressis, siis mu fitnessvõistluste eel-dieet ei läinud plaanipäraselt ja see tuli pooleli jätta. Järjekordne põnts mulle- peas hakkasid käima mõtted, et kas ma pole piisavalt järjekindel? Õnneks sel hetkel oli mul nii palju toetajaid ning hakkasin vaikselt sellest eluperioodist välja tulema. 

Lisaks avastati veebruari keskel mu puusavigastus, mis oli ilmselge märk mu ületreenimisest ja keha soovist saada puhkust!

Märts oli see kuu, kus oli tõusu ja mõõnasid. Ma pidin peaaegu terve kuu olema kodus, et ravida puusa- koolis istumine oli peaaegu väljakannatamatu. Arstid-füsioterapeudid olid mu tihedad külastuskohad, kus otsisin vastuseid! Lisaks võtsin ka puhkuse perega, mis oli nii vajalik. Nädalake sooja päikse all tegi kehale ja meelele head! 

Kuid iga negatiivse olukorra tasakaaluks peab ju tulema positiivne- ma leidsin enda ellu inimese, kes on imeline, hooliv ja armastav. Tänu temale võtsin kõike kergemalt ning lõpuks ometi oli mu elus positiivsust! 

Aprill-mai oli aeg, kus lõpuks suutsin asjad elus tasakaalu viia. Ma veetsin aega pere, kallima ja sõpradega. Tegin trenni, toitusin tervislikult, aga samas ka n.ö cheatisin ehk sõin toite, mida pikalt-pikalt mu toidulaual polnud. Alguses oli ikka päris raske, tekkisid justkui süümekad, aga vaikselt sain ka nendest aasta jooksul üle!

Juuni alguses tegin lõpp arve kaheksanda klassiga ja astusin vastu suvevaheajale. Juunis võitsin ka Eesti parima noorblogi tiitli!! oi see tundub siiani uskumatu.. Lisaks võtsin kokku oma julguse ning läksin autokooli. Suve algusega sai ka mitmetel lõpetamistel käidud, näiteks mu õe ja mu peika ning mitmete sõbrade/sõbrannade💗

Juuli-august oli veel aega maksimaalselt puhata. Kahe kuu sisse mahtus palju päikseloojanguid mere ääres, tähtede vaatamist keset ööd, lõkke tegemisi ja grillimisi. Suve lõpupoole olid ka mitmed muusika festivalid, kus ma muidugi kohal olin! Samas nautisin aega ka enda armsal Võsul isa kaatriga sõites, sest ilmad olid ju nii mõnusad. Augustiga sai ka mu autokool läbi, sain tehtud kõik peale ARK-i sõidueksami, mille sain sooritada alles sünnipäeval. 

Septembris tuli jälle hakata sulanduma rutiini ning mõista, et olen jõudnud lõpuklassi nii et tuleb pingutama hakata! Septembris andsin ma ka kolm loengut- ühe kiusamise ning kaks tervisliku toitumise teemal. 

Oktoober ehk mu sünnipäevakuu möödus ruttu, ühel nädalavahetusel olin Saaremaa Rallil, üks nädalavahetus kattus sünnipäeva pidustustega ning ülejäänud kaks jäid niisama puhkamiseks. Oktoobris sain kätte ka oma autoload yay! Kõikneli eksamit tegin esimese korraga, üllatuseks ei kukkunudki ühtegi läbi. Kaheksandas klassis sai tehtud ka edukas loovtöö, mida nüüd aasta aega hiljem sain konverentsil kohe peale ARK-i eksamit esitada- sain sellegagi ilusti hakkama! 
Arvan, et üks asi mida see aasta eriti edendasin on julgus ja esinemisnärviga toimetulek.

November osutus vaheldusrikkaks kuuks. Kuu algus möödus ruttu, käisin perega Dubais ning nautisin sooja ilma ja uue riigi vaatamisväärsusi. Reaalsusesse tagasi tulles sain kõva põntsu.. kaks päeva peale kooli algust sain keset matemaatika tundi kõne küsimusega, et kas olen valmis minema reedel opile, muidu võib uus võimalus alles tulla järgmise aasta lõpu poole. Ma olin nii šokis, muidugi see oli miski, mida ma olin oodanud, aga ei teadnud, et see nii järsku tuleb. Opp sai tehtud ja sain koju taastuma.

Detsember osutus taastumise pärast vägagi rahulikuks kuuks. Ma olin kodus ja puhkasin end korralikult välja, tundes end nii hästi- sain justkui vabaks kõigist pingetest ja stressist, mis mul oli jõudnud kooli ajal tekkida. Nüüd peaksid olema akud laetud, et uuele aastale vastu minna! 
Sel kuul otsustasin, et miski vajab muutust- ma lõikasin täie rauaga oma pikad kiharad õlgadeni!
Detsembrisse mahtusid ka jõuluistumised ja pulmad ning aastavahetuse tähistamine.

Lugesin oma eelmise aasta kokkuvõtet ning mõistan, et see aasta oli minu jaoks veel rohkem rolli mängivam, kui 2017! Mulle on antud palju võimalusi teha seda, mida ma armastan.. Mitmete firmadega sai tehtud koostööd, mis on olnud igati õpetav ja vahva!! Blogitiitli võit oli üllatav, kuid samas olin nii õnnelik! 2018 Oli kuradi hea aasta!!
Olen kindel, et 2019 tuleb veel-veel parem, sest mul on tulemas palju üllatusi ja saladusi välja!! 

Kallid-paid ja head uut aastat armsad lugejad!