pages

pühapäev, 26. aprill 2020

Update

On juba palju aega möödas viimasest postitusest, aga tundsin et tulen uue postitusega välja siis kui on midagi kirjutada. Pastakast mõttetut juttu ma välja imema ei hakka. Tunnen, et nüüd on õige aeg teha väike update, mis vahepeal toimunud ja muutunud. 
See pole ilmselt kellelegi uudis, et nüüd peab rutiin olema väga kodune. Selliseks ongi mu igapäeva elu muutunud. Ma ei tea, kas ma olen imelik, aga ma naudin seda. Muidugi on mul kahju, et see haigus on ka inimelusid nõudnud, aga igas halvas on midagi head. Peab selle lihtsalt üles leidma. Ma olen ka suuremas osas lõpetanud uudiste lugemise, sest sealt leiab nii palju negatiivsust, mida vaja pole. Selline tunne, et meid püütakse rohkem hirmutada, kui informeerida. Muidugi tuleb olukorda tõsiselt võtta! Aga minu arvates on vahe, kas võetakse olukorda tõsiselt või kardetakse ja muretsetakse üle! 
Isolatsioon on muutnud näiteks seda, et ma olen isegi aktiivsem, kui kooli ajal. Ma käin iga päev jalutusringil, kõik activityd on päeva lõpus täis (ainult mõned erandid on). Jõusaalide sulgemise tõttu olen ka jõutrennid kodustesse tingimustesse. Olin kindel, et selles osas tekib mul raskusi. Tavaliselt kodus treenimiseks ma ei ole motivatsiooni leidnud. Jõusaal pani mind alati sellisesse mindset´i. Nüüd kui muud võimalust pole, siis mõtlesin ikka kodus kasvõi paar korda nädalas lihased läbi treenida. Karantiini alguses panin trenne ise kokku, aga nüüd olen viimased paar nädalat treeninud Kirsti koduse treeningprogrammi järgi. See on lihtsalt nii mõnus, harjutused on ette näidatud ja ajakulu 30-45 minutit, enesetunne pärast on lihtsalt imeline!😍
Lisaks treenimisele olen rohkem ka veetnud aega köögis kokates. Eriti meeldib mulle peikaga kokata, sest soolaseid roogi ta teeb minust paremini ehk nii areneda saangi. Ta vaatab palju kokavideoid ja jagab mulle alati häid nippe. Olen proovinud palju uusi retsepte, mille jaoks tavalises rutiinis aega ei leiaks.
Ilmselt ma pole ainus, kes on märganud, et kodus olles on ka väga lihtne päev läbi näksida. Õnneks selle küüsi ma langenud ei ole. Aga näiteks magusaisu tekib mul ikka. Kuid samas ma ka ei keela end, miks mitte süüa päevas üks jäätis või paar tükki šokolaadi. Kui olen aktiivne ja suurem osa päevast söön tervislikult, siis see väike magus ei tee mitte, kui midagi. Pigem ennetan suuremaid ülesöömisi- see on vähemalt praegu minu arvamus. 
Ega tegemist pole tavalise vaheajaga, kodus peab ju õppima ka.. Mul on sellega samuti vedanud, õpetajad ei pinguta õnneks õppimistega üle ja jõuab kõik tehtud. Muidugi pean hetkel veel uurimistööga pingutama, sest on võimalus, et seda veel äkki esitama peab?

Mu rutiinis on tulnud ka muutusi. Nüüd käime poes peamiselt ühe korra nädalas, mis tähendab suuremat ette planeerimist ja mõtlemist. Aga kokkuvõttes on see isegi mugavam. 
Lisaks oleme kallimaga alustanud uut harjumust, milleks on hommikused jalutuskäigud/jooksud. Minu jaoks tundus see alati midagi õudset, pigem treenisin pärastlõunal. Kuid peale esimest hommikut tekkis täielik (heas mõttes) sõltuvus, terve päeva oli ime hea tuju ja mõnus enesetunne.


Veidi ikka igatsen oma sõpru ja sõbrannasid ka. Aga kindlasti hetkel nendega ei kohtu, sest mida rohkem me ise panustame ja kodus oleme. Seda kiiremini saame tagasi tavaellu!

Tänaseks kõik, aga loodan et järgmine postitus tuleb juba varsti! Kallid-paid!🥰