pages

esmaspäev, 29. juuli 2019

Miks tahaksin sotsiaalmeediast lahkuda?

Jah, see sotsiaalmeedia ajastu on tulnud meile kasuks- me saame olla oma tuttavate ja lähedaste eludega palju lihtsamalt kursis, nendega suhelda ja lihtsalt teada, mis maailmas toimub. Kui see oli nii öelda positiivne, siis kõigel on negatiivne pool samuti. 
See on toonud meie ellu nii palju võrdlemist ja teiste hukkamõistu, et see lausa kohutav. 

Kindlasti kõik noored teavad äppist nimega Snapchat, kus minagi olin mitmeid aastaid, sest tundus ju nii mõnus koguaeg jagada, mida teed ja teised ka ikka teaksid, et sul on huvitav elu. Teise poolena said koguaeg teada, mida teised teevad. Hmm.. pikemat aega see tundus okei, kuni üks päev hakkasin mõtlema, et miks mulle seda kõike vaja on? Miks ma pean olema koguaeg teiste eludega kursis ja püüdma neile tõestada, et mul on tore elu? Miks ma ei võiks selle asemel keskenduda oma elule ja selle nautimisele? Miks ma lasen sel võtta endalt nii palju tähelepanu?

Kui kõik need miks`id kokku sain, siis mõistsin, et midagi peab muutuma, kohe ma muidugi midagi ette ei võtnud, sest kustutamine tundus ebareaalne, sest "Appi ma, siis ei tea sõbrannadest ja sõpradest midagi". Nädalake-kaks läks mööda ja ikka see mõlkus mu peas.. ühel päeval tegin selle lihtsalt ära. (Tean, see kõlab nii dramaatiliselt 😄) 
Kui aus olla, siis see on nii hea tunne! Ma saan keskenduda koguaeg sellele, et elan hetkes, ma ei vaja enam koguaeg telefoni, et filmida/pildistada, mis mul praegu käsil on. 
Ma olen hakanud jäädvustama pilte selleks, et mõned hetked jääksid meelde, mitte et teised seda nägema peaksid (Kuigi instagramis vahel ikka erilisemaid jagan ka😉)! Ja see tunne on niiii värskendav!!
Muidugi on Instagram suhteliselt samal põhimõttel üles ehitatud, aga see on ikkagi minu jaoks teistmoodi- seda ma muidugi ei kustuta ka, sest pean ju oma toidublogi, mis selles keskkonnas on.. kuid aus olles- tunnen vahel isegi, et Instagram on nii mõttetu, sest seal sa ju peaaegu vaatadki koguaeg teiste elu ja elad seda justkui läbi. Kulutades sellele nii palju aega. 
Mõeldud-tehtud! Seejärel võtsin ette inimesed, keda ma jälgin ja tegin suurpuhastuse. Jätsin alles need inimesed, kes tõesti inspireerivad või kelle eludega tahan kursis olla. Nüüd on minu jaoks see täitsa teine- ma enam ei jälgi inimesi, et lihtsalt oleks ajaviidet vaid, et nende inimeste eludega tahangi kursis olla.

Mis on siis tagajärg? 
Kas kujutate ette, et ütlen- see oli suurepärane otsus! Ühel päeval sõbranna helistas "Kuule, sul pole nüüd Snapchati, aga tahtsin, et sa ikka teaksid, et.." Muidu oleksingi saanud selle snäpi, vaadanud läbi ja edasi midagi teinud. Aga helistades rääkisime veel 30 minutit, mis vahepeal toimunud. Teiste tuttavatega samuti palju huvitavam kokku saada ja rääkida vahepeal toimunust- kokkuvõttes ei jää ma ju millestki ilma vaid kõik on nii nagu olema peaks. 

Lisaks on mu telefonis olemise aeg vähenenud suurel hulgal, keskmisel päeval lausa tunnikese jagu.. kas pole mitte suurepärane mu silmadele ja mida kõike selle ajaga teha jõuab😊 Mul on rohkem aega hoopis oma nina pista raamatusse ja uusi teadmisi saada.. 


Tegelikult ongi sotsiaalmeedia justkui narkootikum, koguaeg tahad olla nina telefonis- telefoni vaba päev tundub midagi ulmelist, see ongi tänapäeva ühiskond ja ega sinna midagi teha ei saa.. Mina saan ainult julgustada, et proovige ikka rohkem oma nina telefoni tagant välja saada ning elage hetkes! 💝