Kui varem olen andnud nõu enne jõule, kuidas üle elada, kuid me kõik teame, et asjad ei lähe alati nii nagu me soovime ja nüüd võtan hoopis kirjalikult läbi enda jõulud.

Minu jõulud algasid juba 23.detsembril, kui istusime minu sugulastega. Hommik algas mul kell 4:30, kui tundsin, et enesetunne väga halb. Tõusin ülesse ja suundusin vannituppa ning sorry nõrganärvilised, aga kogu mu eilne toit tuli oksendades välja ning enesetunne oli väga halb. Suundusin tagasi enda tuppa, kus rahutult edasi püüdsin magada, ise samal ajal mõeldes, et pagan, kuidas nüüd jõule saan rahulikult nautida.. Hommikul tõustes oli enesetunne veidi parem- jõin mitu tassi teed ning röstsaia. 

Kell 14 tulid külalised ning pidime lauda istuma, isu oli muidugi 0! Põhiline söök oli kartul, koos hapukoorega ning muu lihtsalt isuäratav ei tundunud. Hiljem sõin tüki kringlit ning sellega oligi kogu jõulutoidu nautimine esimeseks päevaks läbi. 

Ülejäänud päevadel oli mul ikka sees hirm, et äkki hakkab halb. Seetõttu kuidagi lauas midagi süüa ei tahtnudki. Kartul oli niiöelda ainus, mis taldrikul kindel oli. Muidugi võtsin ka verevorsti/ühel korral kana, sest see tundus ka veidigi isuäratav ning teadsin, et kui ma ei söö, siis mul hakkab pea ringi käima ja tuleb nõrkus. Näksisin mandariini ja pigem ÜLLATUS-ÜLLATUS magusat, sest soolane oli see, mis mul kohe üldse alla ei tahtnud minna. 

Jõulud kestsid minu jaoks neli päeva ning lõpuks sain oma kartuli isu vist aastaks täidetud haha! 

Muidugi see, et kõik päevad end halvasti ja hirmus tundsin polnud väga hea, kuid samas hoidis see mind ülesöömisest ning liigsest näksimisest. Muidu ei olegi jõulusöök kõige ebatervislikum, kuid kogused milles neid manustatakse on saatuslikud ja numbrid lähevad väga suureks! Kusagilt isegi lugesin, et keskmine inimene sööb jõululaua taga 5000 kalorit- mille kulutamiseks peaksid läbima KAKS maratoni!

 Inimesed jõulud ei ole ju viimne päev, kus peaks sisse sööma kõik söögi, mis ette jääb ja täiskasvanud ei peaks tarbima kõike alkoholi, mis ette jääb. Miks peaksite sööma rohkem, kui tavalisel argipäeval..? minu jaoks jääb see müsteeriumiks. Pigem on asi selles, et kogu söök on teil silme ees ning siis tundub justkui imelik, et kuidas ei söö ja kõik näeb ju nii hea välja, kuigi kõht on juba ääreni täis😃 Ja isegi kui jõuludel läks lappama, siis see ei tähenda, et peaksid kuni aastavahetuseni samamoodi toituma vaid püüdke kiirelt rutiini tagasi saada!

Loodan, et teie pühad möödusid mõnusalt pere seltsis jõulutoite süües ja seltskonda nautides ning, et toiduga üle ei pingutanud. Loodan, et saite jõuluvanalt kingid, mida soovisite💖

Puusa saaga.. ma ei tea mitmes osa :((

Olen veebruarist saati teile kajastanud kõike, mida mina olen läbi elanud, kus arstidel käinud ja mis informatsiooni saanud. Ma olen saanud mitmeid diagnoose, millest lõpuks ÜKSKI ei pidanud paika!! Terve (peeaegu) aasta jooksul kirjutatud postitused on siin , siin ja siin ning kõige esimene siin. Kes tahab saab lugeda ning end kurssi viia. 

Viimase kuu jooksul käisin umbestäpselt 3 korda Dr.Mardna vastuvõtul, kus hoiti mul silma peal ning vaadati ja mõeldi- mida teha , kuidas teha ja kas teha. Isegi Soome arst oli tihti kohal, kellel kogemust palju. Lõpuks leppisime kokku, et 30.novembrini antakse mulle mõtlemisaega, kas olen valmis operatsioonile minema, sest arstid arvasid, et ma ei peaks igapäevaselt kannatama koguaeg valu. Kuid kaks päeva enne vastuvõttu sain ma arstilt kõne, milles öeldi, et mulle leiti operatsiooniaeg ja haigekassa oleks isegi nõus rahastama. Pikemalt mõtlemata võtsime selle vastu, kuigi sees oli suur hirm, sest ega ma ei teadnud midagi- taastumisest jne.. Kuid teadsin, et lõpuks saab siiski kõik korda ja pean selle ära tegema. Mõnes mõttes oli isegi vähene etteatamisaeg hea, sest siis polnud aega üle mõelda, sest need kaks päeva koolis läksid linnulenul.. 

Reedel, 30.novembril 9:30 registreerisngi end Magdaleena haiglasse sisse, sain oma palati. Oodata tuli kokku umbes 2,5h, sest järjekorras olin teine. 11:45 tuldi mind opisaali viima ja tagasi oma palatisse jõudsin 15:50 paiku- selle aja sisse jäi opp ja ärkamisaeg. Seejärel pidin veel 2h toibuma ja saingi koju. Kindlasti mõtlete, mis mul siis kokkuvõttes ikkagi opereeriti, siis see on niii keeruline seletada, nad leidsid põhjuse alles siis, kui nad olid oppi alustanud. Operatsiooniärgses vastuvõtus sain teada, et kõhre äär oli narmastunud ning see tuli laseriga teha tasaseks. Lisaks oli miski liigeste vahel pehmenenud ja nad lasid sinna tugevdavat ainet.   Tegelikult see 6mm pikkune tsüst,  mida koguaeg uuriti polnud üldse valu põhjustajaks ning see jäi puutumata.
 Muidugi olin ma väga-väga õnnelik, et samal päeval koju sain, aga alles koju jõudes hakkasin mõistma, mis mind järgmistel nädalatel ootama hakkab. 

Kõik on niii raskendatud, millegagi hakkama "peaaegu" ise ei saa ning kui midagi ise tahan teha, siis see kõik toimub nii aeglaselt ja valulikult. Esimesel kolmel päeval ma lihtsalt nutsin iga väikse asja peale, sest mõtlesin, et see ei lähegi paremaks. Ühed valuvaigistid sain haiglast, mis on väga-väga tugevad, neid tohib võtta korra ööpäeva jooksul niiet jätan selle õhtusse, et öösel magusalt magada saaks. Päevased tavalised valuvaigistid midagi ei aita ehk päeval phm kannatan :D  Kuid nädala möödudes on mul juba kordades parem nii et ootan taastumist väga, et saaks lõpuks tegeleda jälle sellega mida armastan- tugevad jõusaalitrennid ja loodetavasti ka võistlemine!

Praeguseks ongi kõik, kirjutan jälle, kui füsio juurde lähen ja uut informatsiooni saan.. 
Kallidpaid lugejatele ja neile, kes häid soove minu poole teele saatsid!💖

DUBAI

Minult küsiti mitmeid kordi, kas võiksin oma reisist teha blogipostituse ja kui soovi on, siis miks mitte. Kuigi fitnessi teemadest läheb see veidi eemale, kuid loodan, et ikka huvitav lugemine. 

Mõte reisile minna tuli üldse hästi ootamatult, umbes 1,5 nädalat enne minekut, kogu pere tahtis puhkust ja hakkasimegi uurima kusmiskuhu. Alguses hakkasime otsima pakettreise, aga lõpuks nägime, et ega need hotellid just kõige paremad pole ja peame ikka ise kõik bookima. Mis meie jaoks oli uutmoodi, sest tavaliselt tegid reisikonsultandid selle töö meie eest ära. 

PS! Kes hakkavad reisile minema ja on hirm ise korraldamisel, siis tegelt uskuge, sellel pole põhjust.

Reis hakkas 18.novembri öösel, kell 3 hakkasime sättima Tallinna poole, kust lennuk meid esialgu viis Helsingi-Vantaa lennujaama. Peale 1,5h ootamist saime Dubai lennule, mis oli ikka super-duper lennuk. Telekad, pleedid ja kõik, mis tegi lennureisi nauditavaks 5,5h läks justkui linnulennul. 

Hotell oli samuti suurepärane, söögivalik oli küll kohati nii ja naa, aga kui tahta, siis leiad ikka tervislikemaid valikuid. Jõusaal oli näiteks väga hea valikuga (sama firma masinad, mis MyFitnessis) nii et sellega olin mega rahul. Reisi jooksul jõudsin sinna kolmel õhtul.

Liiklemisega linnas on küll suht väike valik, põhimõtteliselt kõige mugavam valik on takso, mis kusjuures Dubais on odavam, kui Eestis, aga vahemaad sellest väga pikad. Muidugi on ka trammid ja metrood bussid jne, aga see palju aeganõudvam nii et meie liiklesime ainult taksoga.

Dubai läheduses on palju randasid, me käisime kolmes erinevas: Kite, Jumeirah ja Marina Beachil. Meie lemmikuks osutus Kite Beach, sest real olid juures korralikud söögikohad ja -putkad ning oli lähedab Burj Arab-ile ehk vaade oli superlux!!
Vaatamisväärsustest samuti Dubais puudu ei tule. Meil ikka oli peaaegu iga õhtu sisustatud mõne uue koha avastamisega. Me külastasime Burj Khalifa (must be in Dubai, kuigi see järtsus seismine oli üsna shokeeriv), Miracle Garden (megamega suur lilleaed), erinevad kaubanduskeskused (Dubai Mall, Marina Mall ja Emirates Mall), Marina Promenaad, Pier 7 restoran, The Palm (palmikujuline saar), Atlantis The Palm (tuntuim hotell Dubais). 
Ilm oli Novembri lõpus ikka üllatavalt kuum, arvasin, et pigem on tuuline ja rohkem pilves, aga meil vedas. Kõik päevad olid päikselised ja alles siis hakkas sadama, kui me juba istusime lennukis, et hakkata koju tagasi sõitma. 

Kokkuvõttes on Dubai väga imeline linn, mida külastada. Pigem on ta öölinn, sest kõik näeb palju-palju ilusam, kui päeval. See riik võib olla küll väga kallis, aga külastamist on ta siiski väärt! :))