Kui tähtsad on mõtted?

Kui palju oleneb meie elus toimuv, meie edukus ja õnn teistest? Etteruttavalt ütlen, et see % on ikka väga suur. Inimesed su ümber mõjutavad su meeleolu, tundeid ja isegi tegusid. Tuues näiteks, kui su sõbranna on negatiivne ja näeb kõiges ainult halba, siis usu mind- see hakkab sullegi külge, sest inimesega tihedalt suheldes hakkavad tema teod/kombed sinu tavapärastega asenduma. Vahel on hoopis vastupidi, et sina oled negatiivne, kuid su lähedane "süstib" sulle igapäevaselt positiivsust ja häid emotsioone, märkad mõne aja pärast, et kõik ei olegi nii halvasti kui sa koguaeg arvanud oled. 

Kindlasti mõni mõtleb, miks kirjutan sellisest teemast tervisliku elustiili aka fitnessi blogis. Usu, mõttemaailm on seotud sellega, kuidas sul elus läheb- rohkem kui sa arvata oskad. Sul võivad olla ükskõik kui head eesmärgid, kuid olles negatiivne ja mõeldes, et nagunii sa millegagi hakkama ei saa, siis 99,9% juhtudest lähebki asi nihu. Tuues näiteks kaalulangetajad, te võite ükskõik kui palju rassida jõusaalis, süüa täpselt toitumiskava järgi, aga kui te samal ajal olete negatiivsed viib see teie keha stressi ja kaal võib hoopis tõusma hakata. Kas pani mõtlema? Mida küll selle jaoks teha saaks?

Kõige kergem oleks tõrjuda välja oma elust need, kes mõjutavad sind just negatiivselt, need kes panevad sind tegema tegusid mida sa ise ei teeks ja need kes pole sinu aja väärilised (aka võltsid inimesed). Seda võib olla kerge öelda ja raske teha, tean seda ka enda kogemusest. Viimastel kuudel olen avastanud, et mu kõrvalt on kadunud mõned sõbrad, kellega tihti aega olin veetnud, kuid kes tegelt aeg-ajalt mu elu hoopis keeruliseks muutsid. Detailidesse mitte laskudes ütlen, et mu elu on peale nende lahkumist muutunud positiivsemaks ja isegi paremaks. Mu kõrvale on jäänud inimesed, kes tõsiselt minust hoolivad ja minusse positiivsust süstivad. Elu pakub mulle igapäev uusi võimalusi ja plaane, mis muudavad iga päeva eelmisest paremaks. Mul läheb kõik palju paremini- olen saanud hinded korda, ma olen positiivne, olen aktiivne, trennimotivatsioon on tagasi, mu puusahaigus aina taandub jne.. ehk kõik hea on tulnud justkui sellest, et tõrjusin negatiivsuse oma elust välja. Selle nimi on gravitatsioonijõud- "Sa saad seda, millest mõtled". Usun, et see lause rohkem pikemat seletust ei vaja.. 

Nüüd kui mu dieedist on möödas lausa kolm kuud, mõistan miks lõpp minu jaoks nii raske oli ja miks kaal ei langenud.. sel ajal oligi minu jaoks liiga palju teoksil. Mõtted laiali ja nägin kõiges negatiivsust, see kajastus igal pool. Vigadest õpitakse ja nüüd järgmine kord tean, et negatiivsus ja mõtlemine tuleks lükata nulli ja lasta autopiloodil ehk rutiinil asi üle võtta.

Kui nüüd postitus kokkuvõtlikult kokku võtta, siis ütlen, et armsad keskenduge positiivsusele ja headele asjadele, siis toob elu teile seda aina rohkem tagasi. Negatiivsusega on sama asi, aga tulemus on teine- kõik on halb.. 

Mõnusat kevade algust teile armsad lugejad ja palju päikest!

Haigused, reis ja taastumine- ehk life update

Kuu on jällegi läinud mööda viimasest jutustavast postitusest ning mõtlesin, et miks mitte teha nüüd uus?! Eelmine oli veebruari algul, kui sain teada oma puusaliigese haigusest ja kõik tundus olevat justkui väga halb.. Nüüd saan öelda, et vaikselt liigub kõik jälle paremuse poole! Lähme ajas veidi tagasi ja vaatame, mis siis vahepeal toimunud on. 

Esiteks puudusin ma koolist kaks nädalat ehk olin niiöelda kodusel õppel, mis oli sel hetkel mulle parim valik! Mu puusavalud jäid aina harvemaks ning venitused, rattasõit ja ülakeha trennid olid igapäevaselt n.ö "menüüs". Jalgadele pole ma koormust andnud juba 7 nädalat (ehk selle aja jooksul olen teinud 0 jalatrenni..). Kahest kodus veedetud nädalast sai kolm, mis ma kodus taastusin, muidugi veetsin ma palju aega sõprade ja perega ning kokates ja väljas süües. 

Seejärel läksime koos perega puhkusereisile päikse alla, mis mõjus mu puusale mega hästi! Soe ilm ja basseinis ujumine kaotas mu puusavalud täielikult ning sain isegi teha reisi jooksul 4 treeningut (seal küll pigem rohkem aeroobset, kuna raskuste alaga jõusaal ei hiilanud).. Reisil tuli igapäevaselt u 18 000 sammu nii, et ma nautisin ka häid kohalike sööke ja paljupalju värskeid puuvilju (melonit, granaatõuna, datleid jne)! 

Ma jäin puhkusega niiii rahule!! Tundsin, et see oli täpselt see mida ma vajasin enne kooli minekut- laadisin akud ja olin valmis uuesti koolirutiini sukelduma, aga kõigest neljaks päevaks, sest ma suutsin jälle viiruse külge saada :(( ehk olin jälle nohu-köhaga kodus ja trenni ma samuti ei saand, sest tundsin, et lihtsalt seda jaksu ei ole.. Ravisin end paar päeva kodus ja siis olin  jälle tagasi saalis! 

Kaheksandas klassis tuleb teha vabal valikul loovtöö ja minu oma oli seotud muidugi treeninuga. Tegin treeningvideo nimega "Trennispikker", mis on siis HIIT treeningvideo ja lisaks muidugi 12lk kirjalist poolt hahaa! Sain selle arvestatud ja lausa 29p 30-st!! Ise olin muidugi enne väga närvis kui tööd kaitsma tuli asuda, aga 
asi polnud üldse kartmist väärt, sest kõik läks imehästi..

Käisin vahepeal ka uuesti füsioteraapias, seekord tegime nõelravi vasakpoolsele reiele, puusale kui ka tuharale. Ravinõelad torgati mu jalal kuude erinevasse kohta ning see oli ausalt öeldes vägaa ebamugav. Kui nõel vastu mu lihast läks hakkas mu jalg lihtsalt tõmblema, ilma minu soovita. Lisaks läks terve jalg väga pingesse. Kui olime sellega ühele poole saanud ütles mu füsioterapeud, et olen nii tubli, et kannatasin valu väga hästi- mis ei tapa teeb tugevaks. Vaatasime üle ka mu harjutused ja muutsime mõned neist veidi raskemaks. Kokkuvõttes ütles ta ka, et kui ma samamoodi edasi jätkan- on mul võimalik end sellest välja treenida!! See oli minu jaoks niii rõõmus uudis, see andis mulle motivatsiooni järjepidevalt vaeva näha, et saaksin ükskord naasta tavaliste treeningute juurde!

Veel käis minu juures Rakveres Ammi ehk Amani külas.. Viimati nägime umbes kuu aega tagasi enne reisile minekut nii et kui ütles et tuleb minu juurde nädalavahetuseks olin ma õnnejoovastuses! Me veetsime niii hea kvaliteetaega treenides, kohvitamas ja kokates- ma olin temast niii puudust tundnud, kuid samas oli tunne nagu vahepeale polekski nii pikka pausi jäänud. Ta on siiski alati mu südames ja telefoni kaudu oleme iganädalaselt suhelnud💗

Selline oligi mu praegune life update- muidugi oleks mul veel väga-väga palju kirjutada, aga see postitus venik liiiga pikaks.. niiet jutustame teinekord edasi! 
Kallid-paid teile!