pages

kolmapäev, 4. märts 2020

Inimesed, keda sul enda ellu poleks vaja

Inglise keeles on suurepärane nimetus inimestele, kes mõjuvad sulle negatiivselt ja isegi võib öelda mürgiselt- toxic. Sellised inimesed ilmselt ümbritsevad sind mõnes eluetapis, aga kuidas ikkagi nad ära tunda ja nendega toime tulla?

Negatiivsed inimesed ei pruugi ainult sulle halvasti öelda, nende käitumisel on mitmeid varjundeid. 
1) Esimesed ongi need, kes ütlevad sulle ausalt ja näkku koguaeg midagi halvasti. Siin ei tohiks segamini ajada konstruktiivse kriitikaga! Sellised inimesed tõmbavad su enesekindlust nii alla, kui selline asi kestab pikalt võid isegi neid uskuma hakata ja elada selle järgi, mida arvab keegi teine- mitte sina ise. 
2)Räägivad su selja taga (ja see võib jõuda sinuni). Okei, keegi ütleb sulle oma arvamuse näkku, sa kuidagi võtad selle vastu ja elad edasi.. aga kui see inimene räägib sulle üht juttu ja on toetav- selja taga hoopis räägib teist(ja ilmselt mitte head). See on väga palju hullem. See võib panna sind tundma, et ei tea enam isegi, kas ja keda usaldada.. 
3)Vahele segajad. Sõbrad/sõbrannad, kes justkui jätavad mulje, et huvituvad kuidas sul läheb. Aga kui rääkima asud, siis segavad koguaeg oma jutule vahele. Vahel me ei saa sellest aru aga see on kindel, et tegelikult see inimene mängib sulle sõpra- tegelikuses ta seda ei ole (hea sõber vähemalt mitte). 
4) Emotsioonide karusell. Sõbrad kelle emotsioonid koguaeg muutuvad ja sellega kaasas käimine on päris väsitav. Muidugi tuleb oma sõpradele ja lähedastele olla toeks, kui on raske päev.. Aga igapäevaselt taluda kellegi teise emotsioone taluda ei ole okei! See tõmbab alla su enda tuju ja olemise. 
5) Ühte punkti toon kokku ka: tagarääkijad, inimesed kes end ohvriks teevad, pessimistid, kes panevad sind korduvalt pettuma. 

Arvan, et me kõik oleme vähemalt ühe sellise inimesega kokku sattunud või peame nendega igapäevaselt koos töötama!? Mida siis teha? 

  • Muidugi kõige parem soovitus oleks neist eemalduda, aga alati pole see kahjuks võimalik. Ma soovitaksin kuulata nende inimeste juttu, aga mitte võtta seda südamesse ja olla sellest väga in. Ära kuluta oma energiat inimestele, kes ei ole nõus samaga vastama!  
  • Kindlasti ei peaks sa ka enda isiklike asju rääkima, sest sa ei tea kunagi- äkki räägib ta neid edasi? Ehk räägi ainult selliseid asju, mille välja tulemine sulle mingit "kahju" ei teeks!
  • Suhtle nendega nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik! 


esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Uus aasta, uued muutused?!

Mõni aeg tegin poll`i, kus pakkusin kahte postitust ning sel hetkel sooviti rohkem teada saada mu eesmärke aastaks 2020, aga nüüd soovin kindlasti jagada teiega ka teist valikuvarianti. Selleks oli, mis muutused on mu elus toimunud. Tegelikult on see lihtsalt üks suur muutus, mis vajab välja kirjutamist ehk alustame!
Ühe lihtsa lausega saan selle välja öelda: MA VAHETASIN KOOLI!! 
Ma olen pikalt blogis rääkinud, et käin Rakvere Reaalgümnaasiumis, kus alustasin esimesest klassist ja otsustasin sinna jääda ka gümnaasiumisse.. see valik otsustus minu jaoks nii valeks! Poole aasta pealt otsustasin minna Reaalkoolist üle Erakooli. Põhjuseid oli muidugi mitmeid ja tegelikult mõlgutasin seda mõtet enda peas juba suvel, kui tuli valida kuhu keskkooli minna. Pere soovitusel otsustasin kõikidest valikutest ikkagi jääda oma mugavustsooni ja samasse kooli. Mõtlesin "Ah, mis see kolm aastat ikka ära ole.." Aga mõned kuud kooliellu sisse elanud tundsin, kui stressis ma olen. Sel ajal käisin ka psühholoogi juures, et leida lahendust mu ärevushoogudele. Usun, et kõik need asjad olid omavahel seotud. Samuti oli mul mitmeid breakdown`e kus lihtsalt tunde nutsin ainuüksi kooli pärast. 
Asi polnud üldse näiteks hinnetes või et ma ei saaks hakkama, sain ilusti oma neljad-viied kätte.. aga mu enesetunne oli lihtsalt halb. Millistel põhjustel, mõtlete te? 
Alustada võiks sellest kui palju nõutakse. Jep ma pole uudu, tean et gümnaasium peabki olema raskem, kui põhikool, kuid minu meelest võiks suurem osa õpingutest toimuda koolis ja kodus väike kordamine. Meil oli vägagi suur koormus peal, mis lihtsalt vaikselt mattis mind. Okei, saaksin isegi koormusega hakkama, aga siis loodaksin väga saada head ja toetavat suhtumist koolilt/õpetajatelt. Ma ei taha kõiki ühe puuga lüüa, aga minul kes alati olnud üks õpetajate lemmikuid- tekkisid see aasta nendega hoopis probleemid.. Justkui kadus ära toetus, jah tean et oleme gümnaasiumi astmes nii suured ja peame ise oma asjadega hakkama saama, aga veidi võiks ikka toetada ka õpilasi. Ühele õpetajale jäin ma justkui täiesti sihtmärgina ette, vahepeal oli terve nädal järjest, kus sain ilusti öeldult "pahandada" IGA TUND. Ja asjade pärast, mis mul tegelikult tehtud olid ja õpetajal endal kahe silma vahele jäänud. Ühe korra saatis ta mind klassist koledasti minema öeldes, et ma ei saa vastata ära kontrolltööd, mis tomus reisi ajal.. AGA see töö oli mul juba enne reisi tehtud.. Ehk tegelikult käituti minuga nii ebaõiglaselt. 
Ma olen vägagi õrna hingega, mitmeid kordi pisardasin koolis, sest ei saanud aru milles ma süüdi olen. Koolis kahjuks mind mu murega ka ei aidatud ehk minu jaoks tundus ainus võimalus sealt lahkuda- minna kooli kelle motoks on HOOLIV kool. Täpselt see, mis võiks olla igas koolis. 

Nüüd on mul käimas teine nädal uues koolis, ma olen niii rahul! Jah, muidugi igatsen sõpru eelmisest koolist, aga see on ka kõik! Uus kool, uued inimesed- see mõjub nii värskendavalt ja motiveerivalt. Mul on küll rohkem tunde, kui eelmises koolis, kuid see ka mind ei kõiguta, sest lähen kooli hea meelega! 
Õpin ettevõtlussuunas, see on samuti suurepärane ja tunnen, et see toetab mu praeguseid tegemisi ja ka tulevikuplaane. 


Otsus kooli vahetada on kindlasti väga raske ja tuleks hoolikalt läbi mõelda. Aga kui süda ütleb, et sa ei tunne end kusagil hästi ja tahad mugavustsoonist välja saada, siis tee seda! 
Kõige tähtsam on tunda end õnnelikuna! 💞

esmaspäev, 13. jaanuar 2020

Eesmärgid aastaks 2020

Kuna otsustasin sel aastal blogi jälle tublimalt ette võtta, siis uurisin teilt mis teid huvitaks- ning väga soovitud postitus oli minu eesmärgid selleks aastaks! 
Ärme pikemat juttu tee ja alustame!

1. Lugeda vähemalt 10 raamatut!
Juba eelmisel aastal võtsin ma raamatute lugemise enda prioriteediks, sama teen ka sel aastal. 10 on selline hea arv, tähendab vähem kui 1 kuus. Usun, et saan sellega täiesti hakkama.
2. Kirjutada rohkem enda märkmikusse
Selle alla käib märkmik, kuhu kirjutan üles tähtsaid päevi/ülesandeid, aga tahan tihemini ka kirjutada oma päevikusse- oma mõtetest, tunnetest. 
3. Olla enesekindlam
See on miski, mis käib mul periooditi. Vahel võin olla väga enesekindel (heas mõttes), kuid on ka hetki, kus ma seda ei tunne. Enesekindlust tahan kindlasti endas edasi arendada. 
4. Olla inimeste vastu hea, isegi kui nemad seda ei ole
Kõik inimesed ei klapi, mõned inimesed ei käitu sinuga ilusti. Aga see on täiesti nende otsus ja valik. Mina püüan olla teistega nii hea, kui suudan, sest mina ei pea olema nagu teised!
5. Tööta-tööta ja tulevad tulemused
See sobib igasse eluvaldkonda, kooli/trenni/blogisse. Kui sa millegi nimel südamega töötad, siis tulevad tulemused!
6. Vali enda kõrvale õiged inimesed
2020 aastal tahan end ümbritseda inimestega, kes on heatahtlikud, rõõmsad ja toetavad. Jah, ilmselt tuleb suhelda ka nende vastandikega, aga siis teen seda nii palju, kui vaja ja nii vähe kui võimalik. 
7. Pööra tähelepanu kallitele inimestele
Siia punkti käib nii pere, kallim kui sõbrad. Meie lähedased on meile nii olulised- nad väärivad su tähelepanu ja hoolt. Eesmärgiks on veeta ka nendega nii palju aega kui võimalik.
8. Puhka, kui see on vajalik
Ma olen täiega selle poolt et kõvasti töötamine toob tulemused. Aga vahel suudab su keha väga hästi anda märku, kui ta vajab pausi ja puhkust. Olgu selleks kasvõi ühe trenni ära jätmine või jalutuskäik värskes õhus. Tuleb hoida oma tervist!
9. Tööta targalt, mitte rohkem
Püüa teha kõik ülesanded effektiivselt ja kiiresti. Pane segavad faktorid kõrvale, tööta, võta vahel pause ja alusta algusest.
10. Tea oma väärtust
See ei vaja rohkem täpsemat seletust.
11. Leia aega mediteerimiseks
Minu meelest on mediteerimine nii alahinnatud tegevus, tegelt on see kehale ja vaimule nii hea. 
12. Käi vähemalt 2x kuus joogas
Nagu ka mediteerimine on see kehale ja vaimule hea!
13. Treeningud
Käi trennis, et olla terve ja heas vormis. 
14. Toitumine
Toitu nii nagu on kehale parim, aga ära keela endale ka vahel midagi ebatervislikumalt
15. Sea eesmärke, mitte ootusi
Eesmärkide seadmises pole midagi halba, aga kui sead ootusi (eriti utoopilisi), siis ole valmis lihtsalt pettuma. Lase oma päevadel lihtsalt naturaalselt minna, ära planeeri neid ette liiga täpselt. 


Muidugi kirjutasin ülesse ka oma ideed (näiteks eelmisel aastal andsin raamatu välja), aga need ideed jäävad saladuseks! Siis on teile ka huvitav ja üllatav! 
Muide, väga hea on eesmärkidele kirjutada täpne kuu juurde, millal need peaksid täide minema. Siis on suurem tõenäosus, et see juhtub! 

-Johandra🥰

esmaspäev, 30. detsember 2019

Hüvasti 2019 ja Tere tulemast 2020

Oi-oi, viimasest blogipostitusest on jälle niii palju aega möödas, juba 3 kuud. Ise olin peas juba mõelnud, et äkki jätaksin selle pikema blogimise minevikku ja jätkaksingi ainult Instagramiga. Kuid teilt Instagramis uurides sain teada, et tegelikult tunnete sellest puudust- ehk siin ma olen! 
Nüüd teema juurde, see peaks olema juba kolmas taoline postitus, millal võtan aasta kokku. Need postitused on ka samuti alati teie lemmikud, mis seal ikka- alustame!

Varem olen ma võtnud seda kuu kaupa, aga seekord otsustasin hoopis teha veidi üldisemalt. Paljud asjad kestsid siiski mitu kuud. 

Alustan kõige suuremast asjast, mis sel aastal juhtus- selleks on kindlasti raamatu avaldamine. Sellega tegelesin (käsikiri) 2018. detsembrist kuni 2019. augustini (väljaandmine). Sellega oli muidugi palju tööd ja vaeva. Aga muidugi lõppkokkuvõttes oli see kõike väärt ja olen nii õnnelik, et sellega hakkama sain! Aitäh muidugi kõigile abilistele!


Juunis lõpetasin põhikooli, eksamihinded olid kõik neljad ja see läks kõik päris stressivabalt. Aga samas oli see tähtis ära mainida, sest oli siiski üks elu tähtis punkt, mis tehtud sai!


2019 aastal kogesin ma esimest korda ärevust, millega pidin samuti tegelema terve aasta jooksul. See käis mul niiöelda hooajati, vahel oli kõik stressirohke ja tuli ärevus, aga võis olla ka nädalaid, kus seda ei olnud. Püüdsin sellega nii ise hakkama saada, aga kokkuvõttes enam ei saanud ja tundsin, et vajan välist abi. Sügisel võtsin ühendust psühholoogiga, kellest oli mul väga abi. Ma sain rääkida inimesega, kes sai aru mis toimub- ning aitas mul leida põhjusi, miks see algpunktis tekkida võis. Samuti lugesin ka erinevaid raamatuid, sest kui sa ise vaeva ei näe, siis keegi teine sind üksi aidata ei saa! Ärevus on miski, millest sa ei saa 100% lahti, aga sellega tuleb õppida elama. Mina olen nüüdseks leidnud endale viisid, mis seda vähendavad ja mida pean tegema, kui on hetkel ärevushoog- kuidas sellest olukorrast välja tulla. Alguses tundus see kõik mulle õudne, sest ei saanud aru, mis see on ja mida tegema pean- nüüd olen õppinud sellega elama. 

Sel aastal leidsin enda jaoks ka armastuse raamatute vastu. Sel aastal lugesin ma üle kümne raamatu  ja olen ka sellesse rohkem investeerima hakanud. Ma ei võta enam raamatute ostmist kui kulu vaid investeeringut endasse. Mulle meeldivad väga eneseabi ja psühholoogia raamatud, nii õpin tundma ennast ja kuidas arendada kõiki eluetappe oma elus. 


2019 oli suur areng minu blogile, ma suutsin jällegi aastaga suurendada oma jälgijaskonda. Samuti olen õnnelik, et sain teha mitmeid vahvaid koostöid- muidugi alati firmadega, millesse ise usun ja kelle tooteid kasutan! Samuti andsin sel aastal ka mitmeid loenguid tervislikust toitumisest, sain rääkida oma teekonnast ning motiveerida teisi noori. See on mulle nii südamelähedane! 


Viimase lõiku koondan mitmeid erinevaid kogemusi, mis see aasta toimusid. Üks nendest asjadest oli kindlasti puhkusereis Abu Dhabisse, mis oli nii suurepärane. Samuti sain võimaluse käia suurel seminaril nimega Better You, kus käisid paljud esinejad välismaalt oma tarkusi jagamas. Samuti eneseabi ja enesearenduse teemadel.Lapsepõlve Johandra unistus täitus ning sain osaleda Rooside sõjas (telesaade) ja see oli nii lõbus! Käisin sel aastal FitCampis, treening&hea seltskond- mida veel vaja?! Liitusin FennecFitiga ja Beliefiga samuti pikaajalise koostööna. Blogikate teine koht! Ma leidsin gümnaasiumi minnes uusi sõbrannasid, kellele olen väga tänulik! Käisin sel aastal ka Saaremaa Rallil, mis oli juba teine aasta järjest! Veetsin sel aastal imelist aega kallima, pere ja sõpradega



Olen 2019.aastale väga tänulik! See on olnud suurepärane! Loodan, et järgmine aasta jätkub samal noodil. 

Head aastavahetust ja imelist uut aastat!💖
Kallid-paid ja kohtume järgmises blogipostituses (loodetavasti kiiremini, kui kolm kuud 😉)

laupäev, 7. september 2019

Ma olen igal sügisel teinud väike kokkuvõtte suvest, nüüd tuleb juba kolmas taoline postitus, kuid arvan, et neid on huvitav lugeda, sest iga suvi on ju niivõrd erinev. Endal ka aastaid hiljem põnev lugeda ja meenutada :)

Sel aastal algas minu suvi alles juuni lõpus. Suve algusesse jäid ka blogikad, kus sel aastal noppisin teise koha. Mõned päevad hiljem oli ka minu lõpetamine, purki sai põhikooli lõpuklass.
Kokkuvõttes oli mul suvi suhteliselt teguderohke, aga samas leidsin aega ka puhkusele. Ma kokkasin väga palju, tegin ka pilte- need tuli ju kõik raamatusse kokku panna ;) Käisin esimest korda avastamas Narvat ning selle lähiümbrust, mis oli väike kultuuritripp. 

Et asi liiga "igavaks" ei kisuks, suutsin ka veidi muresid tuua enda suvesse- ma kõrvetasin ära oma silma (reaalselt silmamuna) lokitangidega.. nagu mida helli?! kuidas minuga juhtub? Õnneks oli see õnnelik õnnetus, mis umbes nädalaga korda sai😄

Küpsetasin-küpsetasin ja pildistasin-pildistasin, postitasin instagrami.
Samuti sain suve jooksul teha mitu erinevat koostööd ja leida endale uue sponsori, kelleks on Eesti firma Belief! 💞
Mõned nädalad hoidsin ka oma õetütart Emmat ja mõni kord teist õetütart Lisandrat- nendega juba igav ei hakka ja hoidsid mind korralikud tegevuses :)

Samuti otsustasin sel suvel minna FitCampi, mis oli lihtsalt nii lahe kogemus. Muidu ma eriline laagritaja pole, oma voodi on ikka kõige lemmikum, aga seekord olin seal koos sõbranna Amaniga. See tegi kogu olemise palju lahedamaks! Seal oli super seltskond, tervislik toit, soojad ilmad ja palju trenni- täpselt mulle mõeldud!!

Võtsin sel suvel ka õdedega kuu aega tennisekursusi, ma tegelikult olen seda mõned aastad tagasi mänginud, aga oli vahva midagi teha õdedega. Samal ajal tennist meelde tuletades.. tuleb ikka leida perele kvaliteetaega ka :)

Muidugi ei jäänud plaanist välja ka mu sõbrad ja imeline kallim, kellega ka koos palju vahvat ette võtsime. Leidsin sel suvel ka uue hobi- discgolf(kes ei tea googeldage), minu meelest nii vahva ajaveetmisviis, mis kõige parem, see on värskes õhus! Mind võis leida augustis päris mitmeid õhtuid discgolfi harjutamas- suve lõpuks isegi sain päris käppa selle värgi😉 

Last but not least, augustikuu lõpus tuli trükist mu armas.. niii oodatud pisike kullake- mu enda kokaraamat! See oli ainus asi, mis oli mu selle aasta tööalane eesmärk, mis läks kirja juba Jaanuaris ning ma sain sellega hakkama! JUBEE UHKE TUNNE🥰

Praegu seda kõike üle lugedes tundus see suurepärane suvi! Isegi kui hetkes mõtlesin, et ei tee midagi- siis tegelikult õppisin igat hetke nautima. Samas leidma isegi halbades olukordades midagi head- see on oskus, mida olen püüdnud endas pikalt arendada, aga millega alles nüüd vaikselt hakkama saan! 

Ilusat sügist teile armsad! :)

teisipäev, 13. august 2019

Eelmisel nädalal ilmus interneti avarustesse ühe blogija poolt postitus suhkruasendajatest ning see jäi ka mu jälgijatele silma- mis viis selleni, et sooviti ka minu arvamust. 

Ilmselt minu Instagrami toidublogi jälgijad on juba teadlikud, et mina suhkruasendajaid ei väldi! Jah tean, et nende pikemaajalist mõju tervisele uuritud ei ole, sest nad pole veel nii pikalt laiemalt maailmas levinud.. kuid ikka ma tarbin neid?! 
Suhkruasendajad on hea viis, päevaste kalorite tarbimist vähendada, mina ja paljud teised seda võimalust kasutavad. Suhkruasendajaid kasutavad paljud fitnessi võistlejad- nemad ju saavad läbi aastate vormi, kuigi toit neid sisaldab. Küllap nad siis ikka aitavad hoida kaloreid normis, aga toidu magusamana. Mina olen ise samuti juba 2 aastat kasutanud Steviat ja Huxolit, tundub, et mina petukauba peale pole sattunud, sest nii palju või vähe ma neid kasutan, siis  olen viimasel kahel aastal olnud oma elu parimas vormis. 
Ma olen hirmus kokkamishuviline ja magusafänn, aga kui sõin koguaeg suhkruga tehtud kooke, siis olin ise ka oma kehaga rahulolematu ja veidi suurem, kui teised. See tähendab, et mulle on nad abimeheks- kokates, aga samas elades elu endale meelepärase vormiga!

Ütleme nii, et kui näiteks mu mõnes koogis on Steviat või Huxolit, siis teised toidukorrad on mul siiski n.ö "puhtad". 
Mina pole siiani ka märganud, et mu maitsemeeled oleksid nõrgemad ja tunneksin toidumaitseid vähem, kui teised. Ma pigem tunnen alati magusust ja soolasust rohkem, sest olen harjunud sööma tervislikku toitu, pigem tagasihoidlike maitsetega. 

Mina olen alati öelnud ELUS PEAB OLEMA TASAKAAL! Sama on ka suhkruasendajatega. Muidugi pole normaalne neid hommikust õhtuni näost sisse süüa, kuid samas arvan, et neid ei pea surmahirmus vältima. 

Postitust kokkuvõttes on see iga inimese enda valik, kas ta sööb või väldib neid, aga minu arvamus on see, et normaalsetes kogustes võib kõike tarbida! Ärge mõelge asju hullemaks, kui nad on ja ärge kartke üle! 

Tasakaalukat ja loodetavasti päikselist suve lõppu teile! 😍

esmaspäev, 29. juuli 2019

Miks tahaksin sotsiaalmeediast lahkuda?

Jah, see sotsiaalmeedia ajastu on tulnud meile kasuks- me saame olla oma tuttavate ja lähedaste eludega palju lihtsamalt kursis, nendega suhelda ja lihtsalt teada, mis maailmas toimub. Kui see oli nii öelda positiivne, siis kõigel on negatiivne pool samuti. 
See on toonud meie ellu nii palju võrdlemist ja teiste hukkamõistu, et see lausa kohutav. 

Kindlasti kõik noored teavad äppist nimega Snapchat, kus minagi olin mitmeid aastaid, sest tundus ju nii mõnus koguaeg jagada, mida teed ja teised ka ikka teaksid, et sul on huvitav elu. Teise poolena said koguaeg teada, mida teised teevad. Hmm.. pikemat aega see tundus okei, kuni üks päev hakkasin mõtlema, et miks mulle seda kõike vaja on? Miks ma pean olema koguaeg teiste eludega kursis ja püüdma neile tõestada, et mul on tore elu? Miks ma ei võiks selle asemel keskenduda oma elule ja selle nautimisele? Miks ma lasen sel võtta endalt nii palju tähelepanu?

Kui kõik need miks`id kokku sain, siis mõistsin, et midagi peab muutuma, kohe ma muidugi midagi ette ei võtnud, sest kustutamine tundus ebareaalne, sest "Appi ma, siis ei tea sõbrannadest ja sõpradest midagi". Nädalake-kaks läks mööda ja ikka see mõlkus mu peas.. ühel päeval tegin selle lihtsalt ära. (Tean, see kõlab nii dramaatiliselt 😄) 
Kui aus olla, siis see on nii hea tunne! Ma saan keskenduda koguaeg sellele, et elan hetkes, ma ei vaja enam koguaeg telefoni, et filmida/pildistada, mis mul praegu käsil on. 
Ma olen hakanud jäädvustama pilte selleks, et mõned hetked jääksid meelde, mitte et teised seda nägema peaksid (Kuigi instagramis vahel ikka erilisemaid jagan ka😉)! Ja see tunne on niiii värskendav!!
Muidugi on Instagram suhteliselt samal põhimõttel üles ehitatud, aga see on ikkagi minu jaoks teistmoodi- seda ma muidugi ei kustuta ka, sest pean ju oma toidublogi, mis selles keskkonnas on.. kuid aus olles- tunnen vahel isegi, et Instagram on nii mõttetu, sest seal sa ju peaaegu vaatadki koguaeg teiste elu ja elad seda justkui läbi. Kulutades sellele nii palju aega. 
Mõeldud-tehtud! Seejärel võtsin ette inimesed, keda ma jälgin ja tegin suurpuhastuse. Jätsin alles need inimesed, kes tõesti inspireerivad või kelle eludega tahan kursis olla. Nüüd on minu jaoks see täitsa teine- ma enam ei jälgi inimesi, et lihtsalt oleks ajaviidet vaid, et nende inimeste eludega tahangi kursis olla.

Mis on siis tagajärg? 
Kas kujutate ette, et ütlen- see oli suurepärane otsus! Ühel päeval sõbranna helistas "Kuule, sul pole nüüd Snapchati, aga tahtsin, et sa ikka teaksid, et.." Muidu oleksingi saanud selle snäpi, vaadanud läbi ja edasi midagi teinud. Aga helistades rääkisime veel 30 minutit, mis vahepeal toimunud. Teiste tuttavatega samuti palju huvitavam kokku saada ja rääkida vahepeal toimunust- kokkuvõttes ei jää ma ju millestki ilma vaid kõik on nii nagu olema peaks. 

Lisaks on mu telefonis olemise aeg vähenenud suurel hulgal, keskmisel päeval lausa tunnikese jagu.. kas pole mitte suurepärane mu silmadele ja mida kõike selle ajaga teha jõuab😊 Mul on rohkem aega hoopis oma nina pista raamatusse ja uusi teadmisi saada.. 


Tegelikult ongi sotsiaalmeedia justkui narkootikum, koguaeg tahad olla nina telefonis- telefoni vaba päev tundub midagi ulmelist, see ongi tänapäeva ühiskond ja ega sinna midagi teha ei saa.. Mina saan ainult julgustada, et proovige ikka rohkem oma nina telefoni tagant välja saada ning elage hetkes! 💝