pages

reede, 31. mai 2019

Vau, alles praegu blogisse sisse logides märkasin, et eelmisest postitusest on möödas juba 2 nädalat! Vau, see on läinud ikka mega ruttu. Vaheepeal suutsin koolis otsad kokku tõmmata ning nüüd on jäänud vaid eksamid. Lõpuks saab puhata, see koolilõpp oli ikka päris stressirohkne ja väsitav, kuid nüüd saab jälle rohkem teha asju, mis mulle meeldivad ja muidugi kuulub selle alla ka blogimine!
Täna tuleb jälle üks pigem jutustuspostitus, sest minu jaoks asjade välja kirjutamine aitab sellest n.ö lahti saada ja unustada!
Eile oli minu hommikusöögi all päris suur arutelu ja vaidlus. Mina nagu tavaliselt ikka, postitasin oma hommikusöögi pildi, lisasin mida sinna lisasin, kuidas maitses jne, aga sain koledasti öeldes pasarahe kaela! Nimesid igaksjuhuks ei maini, aga kui komentaariumi lahti võtate eks näete isegi kellest juttu.
Nii suur asi kõigest ühest asjast, milleks oli siis minu arvamus uute Valio jogurti kohta.. Ma ütlen ausalt, jah need saadeti mulle- mis on väga armas, et selline firma mind meeles hoiab. Aga see polnud mul esimene kord Creme brulee jogrutit süüa, Soomes oli see juba aastaid olemas ning seal käies olen alati erinevaid maitseid ostnud ning juba siis see maitse mulle meeldis- ning meeldis nüüdki- olenemata sellest, kas oleksin selle ise ostnud või see mulle saadeti!
Olen ka saanud firmadelt tooteid, mis mulle ausalt ei meeldi, aga just nii ma siis ütlengi, mitte ei kiida toodet, mis minu arvates halb.. Õigemini ma isegi ei võta siis  ülesandeks seda postitada! 
Aga mõned targad hakkasid tegema minu arvamust maha ja ütlema mulle, et mina olen fake. Mis minu meelest väga alatu, arvestades, et tegemist on täiskasvanud inimestega, kes hüppasid peale endast poole nooremale :) 
Aga et oleks, siis jäänud arvamusele kindlaks, aga EI lausa kustutati komentaar ära- kas hakkas piinlik? Mul oleks ka, kui oleks nende seisus! Ja need paarkümmend inimest, kes nende komentaare like’s- olete ise samas pajas ja minu jaoks n.ö halvas nimekirjas.. kui midagi ei meeldi, siis ei pea mind ju jälgima :)) 
Mis selle juures veel irooniline on.. nad isegi ei jälgi mind ehk nad lihtsalt tulid mu lehele, et lihtsalt draamat üles tõmmata- saidki oma tähelepanu :) 
Nüüd sain selle endast välja kirjutada, sest instagramis ma sellest pikemalt ei kirjutanud, aga tahtsin, et teaksite minu poolt- mitte seda, mis muljet minust tahetakse jätta..

Aga üks asi, mida ma pean mainima, siis VAu millised inimesed on mu kõrval.. see toetus, mida sain oma sõpradelt , kes elasid mulle mõnel hetkel olukorda rohkem sisse, kui mina- te tunnete end ära❤️


Täna on ka viimane blogiauhindade hääletamise päev, usun, et suurem enamus on juba oma hääled lemmikutele andnud :) Kuid üks asi, mis sellega seoses tuli inimeste küsimuseks, et kas me oleme nüüd Amaniga tülis, sest konkureerime samas kategoorias? Vastus on= EI! Olenemata sellest, kuidas meil läheb oleme ikka sõbrannad edasi! Kui osutub võitjaks tema- olen ääretult uhke ta üle, see oleks siis ikka täierauaga tema aasta ning, kui mu sõbrannal läheb hästi olen mina ka õnnelik! Ta tegelikult vääriks peale eelmist rasket aastat kõike head väga! 


Järgmise postituseni kallikesed! 

kolmapäev, 15. mai 2019

Minu õppetunnid

 Täna järsku keset trenni plahvatas mul peas blogipostituse idee, mille tahtsin ka muidugi koheselt teieni tuua. Hakkasin mõtlema, kui palju mu elu on viimasel ajal muutunud ning mida olen õppinud. Siin need on:
  • Esiteks, stressivaba elu on ikka max parem! Mida kiiremini hakkad negatiivset elust välja lükkama ja positiivsele keskenduma, seda kiiremini su elu muutub. Kohe kui hakkasin aasta algusest lugema erialast kirjandust muutus mu elu. Kui endal pole stressi läheb su elus ka kõik suurepäraselt!

  • Teiseks aeroobne võib ka fun olla! Olen ka olnud see inimene, kes pole viitsinud joosta või jalgratast jõusaalis sõita, tundus mõttetu ja ajavenitamine. Peale opist taastumist olen justkui hakkanud aeroobset hindama. Algul see oli ainus füüsiline aktiivsus, mida puus kannatas- ning inimene on harjumuste ohver.. nüüd mulle meeldibki nädalas 1-2 x 30-40 minutit ratast sõita! Muidugi aitab kaasa hoogne meelpärane muusika!
  • Kolmas on tasakaal! See on miski, mida õpin aina rohkem. Näiteks hetkel pean väikest viisi dieeti, suveks. See erineb mu võistlusdieedist täielikult. Ma ei pea üldse olema endaga nii karm ja saan seda vabamalt võtta- tänu millele, mu kaal teeb ka palju rohkem koostööd! Ehk väike soovitus.. ärge tehke kaalukaotust elu või surma küsimuseks, püüdke ise olla rahulik ja küll keha teeb ka teiega tööd kaasa!
  • Neljas! Lühemad trennid > pikad trennid! Kui sain jõutreeningu juurde tagasi olen muidugi super-hüper õnnelik, aga olen treeninguid muutnud lühemaks ja intensiivsemaks. Varem oli tavaline trenn 1,5-2h pikk.. aga milleks? Nüüd teen 1h, olen peale trenni väsinum ja hoian aega ka muudeks tegevusteks. EI loe kaua sa trenni teed vaid kas see on intensiivne! 
See oligi tänane postitus! Äkki mõni teist saab minuga samastuda või hoopis mõne uue nipi? 
Järgmise postituseni kallad! 

kolmapäev, 8. mai 2019

Question tag

Ühel vaheaja päeval tegime kallimaga "question tag`i" ehk võtsime netist täiesti suvalised küsimused ning vastasime neile ning mõtlesin täna teile midagi sarnast teha, äkki õpite mind siis veel paremini tundma?!

1. Mis on su täisnimi?
 Johandra-Lisett Iljušin, mkm see pole Johanna nagu mulle tihti tahetakse öelda hahaa :)
2. Kas su nimi on tulnud kellegi järgi?
Minu teada esimene nimi on tulnud sarnaselt mu õele Johannale ning teine nimi kõige vanema õe Liisu mõjutusel.
3. Kus sa sündisid, üles kasvasid ja praegu elad?
Rakvere, Rakvere, Rakvere
4. Mis on 3 lemmikut asja minu juures?
Mu hoolivus, järjekindlus ja õpihimu.
5. Kumma vanemaga olen ma lähedasem?
Lapsena olin täielik issi tütar, kuid vanusega suhtlen nüüd vanematega sama palju.
6. Kumma vanema moodi olen ma rohkem?
Vällimuselt olen täiesti ississe, aga iseloomu olen mõlemalt saanud. Isalt veidi vene karakterit ja empsilt soovi "tahan ja tahan kohe".
7. Mis on su suurim saavutus?
Olen uhke, et olen suutnud noorena oma blogi aina kasvatada ning sellega järjepidevalt tegeleda.
8. Mis on su suurim hirm?
Kaotada endale keegi lähedane ja kallis.
9. Mis on su silmavärv?
Rohelise-halli segu
10. Kes on mu lemmik muusik?
ASAP Rocky & Post Malone
11. Lemmik lapsepõlve mälestus?
Oma suurte õdede juures Tallinas olnud nädalavahetused, olid need, mida alati niii väga ootasin.
12. Lemmik värv?
Pikka aega oli heleroosa, aga nüüd pigem neutraalsemad toonid must&valge.
13. Mis on mu lemmik toit?
Viimasel ajal isutab alati bataadi friikate järgi yumm!
14. Lemmik koht kuhu olen reisinud?
Dubai for sure!
15. Lemmik jäätis?
Ben&Jerry Cookie Dough
16. Lemmik aforism?
"Kuku 9 korda, aga tõuse ülesse 10 korda"
17. Lemmik outfit?
Mustad teksad, valge T-särk, punased Doctor Martinsid ja nahktagi
18. Lemmik söögikoht?
Sushi Plaza
19. Lemmik koht, kuhu minna külla, mis asub linnast väljas?
Kallima vanaisa juures Kehalas või Raplas sõbranna juures.
20. Kassi või koera inimene?
Endal on kodus 2 kassi, aga koerad meeldivad mulle ka. Seega mõlemad!
21. Kui sa ei töötaks tulevikus raha saamise eesmärgil, siis mis sa teeksid?
Ma arvan, et töötaksin heameelega kodust, ükskõik mis tööd tehes. Siis oleks mul palju aega endale ning saaksin oma huvidega rohkem tegeleda.
22. Kui sa oleksid vihmasel pühapäeval kodus siis mis filmi sa vaataksid?
Star Is Born
23. Kas jääksid igaveseks oma kodulinna või lahkuksid sealt igaveseks?
Ma lahkuksin, maailmas on palju kohti, mida veel avastada tahan.
24. Kas su feedil on pigem kuulsuste või sõprade/tuttavate postitused?
Varem olid pigem võõrad kuulsused, kuid nüüd olen paljusid unfollowinud ja silma hoian peal 90% ainult tuttavatel.
25. Kas sa pigem oleksid alati aus või ei suudaks enda tundeid üldse väljendada?
100%  oleksin pigem aus!
26. Sinu meelest parim stiili ajastu?
Ma aastaga täiesti kindel ei ole, aga 1930 klassikaline stiil on mulle vägagi meelt mööda.
27. Mis arvad, mida kahetsed tulevikus, millega varem ei alustanud?
Kuigi see polnud minu teha, siis oleksin soovinud, et mu vanemad oleksid minuga väiksest peale rääkinud ka vene keeles, et see mul praegu soravam oleks.. ma ei oska seda peaaegu üldse.
28. Mis on parim ja halvim asi naine olemisel?
Parim: sul peab olema alati õigus.
Halvim: peab välimuse pärast tundma palju rohkem muret, kui mehed.
29. Millal aeg läheb kõige kiiremini ja millal kõige aeglasemini?
Kõige kiiremini: kui veedan aega oma kallimaga
Kõige aeglasemini: planku tehes
30. Mida sa pole kunagi suutnud väga hästi teha?
Öelda ausalt välja, mida ma arvan. Olen pigem selline keerutaja tüüp. 
31. Mis TV sari on su lemmik?
Kui ma olen aus, siis ma eriti telekat ei vaata, aga Keeping Up With The Kardashians on üks mida harva vaatan. 
32. Mis on suurim asi, mille elu on sulle õpetanud?
Ära usalda inimesi liiga kiiresti ja vahel peavad su eelarvamused paika.
33. Kes on kõige võimu soovivam inimene, keda sa tead?
Mu kallim
34.  Kui sa saaksid alati teada, kui keegi räägib sinust head või halba, kumba tahaksid teada?
Ainult head, sest mis ma selle negatiivsusega ikka teen :)
35. Millisest snäkist sul ei saa kunagi kõrini?
Viinamarjad
36. Mis imelikku lõhna sa tegelikult väga naudid?
Bensiin 
37. Mis on parim nõu, mis sulle antud on?
Ära püüa teha kõike palju vaid tee üksikuid asju täieliku pühendumusega
38. Mis on esimene asi, mida inimesed sinu kohta arvavad?
Väga palju arvatakse, et ma olen ülbe. Aga siis peale veidikest rääkimist inimeste arvamus muutub kardinaalselt. 
39. Milleks võiks sul rohkem aega olla? 
Mina arvan, et päevas on piisavalt tunde, et kõike teha. Tuleb lihtsalt võtta see aeg "kus pole justkui midagi teha" ning täita see tegevusega, milleks sul n.ö aega pole.
40. Mis äpp on su elu kõige enam muutnud?
Instagram, sest seal on mu blogi
41. Mis arvad raamatutest?
Imeline ajaveetmisviis ning arendab su sõnavara ja teadmisi.
42. Mis on sinu meelest suurim raha raiskamine?
Stiiliga kaasas käimine. Stiil muutub koguaeg, siis ostetakse aina uusi riideid, vanu enam ei kanta. Tuleks leida endale sobiv stiil ja sellele kindlaks jääda. 
43. Kus sulle meeldib jalutamas käia?
Tavaliselt kõnnin reisil olles hommikuti mereääres, kodus olles kevadel metsas.
44. Mis sa sooviksid, et inimesed rohkem õpiksid?
Kuidas tervislikult toituda.
45. Mis on su põhjus, miks hommikuti tõused?
Iga päev on uus võimalus teha tööd, et saavutada oma eesmärke!

Loodan, et sellises stiilis postitus meeldis teile ka!
Uute kirjutamisteni!


kolmapäev, 17. aprill 2019

Nii huvitav ikka, kuidas külgetõmbeseadus töötab. Mõtlesin täna jõusaalis, kõhtu treenides, et peaksin tegema postituse: milline on minu tavapärane argipäev. Peale trenni avan siis Instagrami ning mulle vaatab vastu FitLiisi video SAMAL TEEMAL! 
Nüüd loodan, et ta ei arva, et tema idee varastasin.. kuid ega igaühe päevaplaan ongi ju erinev!


Minu äratuskell heliseb tavaliselt kell 6, mis on täpselt 2 tundi enne kooli algust. Esimesena tõusen, ruloo ülesse ning liigun vannituppa. Pesen näo ja hambad, seejärel liigun tagasi oma tuppa. Ning poen uuesti teki alla- EI ma ei jää magama vaid hoopis võtan kätte hetkel käsiloleva raamatu ning veedan pool tundi lugedes. 
Umbkaudu 6:40 kirjutan märkmikusse mõned mõtted eesolevaks päevaks, peale seda lähen kööki hommikusööki valmistama. Hommikusöögi lõpetan 7:15. Siis on mul veidi aega, et vahetada riided, panna kokku trenniasjad ja haarata kaasa prepitud lõuna. 
7:35-40 istun oma valge poni (ehk rolleri) selga ja vuran kooli. 



Tunnid kestavad keskmiselt 8.-14/15:00. Koolis söön ka oma lõuna, neljandal vahetunnil kell 11:45.

Kooli lõppedes liigun tavaliselt otse trenni, aga kui vahest on lühem päev, siis enne trenni puhkan veidi kodus. Ainus erand on kolmapäev, siis olen ma 14:30-20 tööl- sel päeval ma tavaliselt trenni ei jõuagi- kuigi kevade tulekul olen ikka vahest peale tööd ka saali maandunud! :) 
Kuid ülejäänutel päevadel veedan trennis 1-1,5h olenevalt, mis trenni teen või kui palju mul tol päeval aega on. Enne trenni kell 15 söön ka kerge vahepala: kus on süsivesikuid ja rasvu, et mul oleks trennis palju energiat.
Olen leidnud enda jaoks, et tehes kiirema trenni, olen peale trenni väsinum ning trenn on palju intensiivsem. Trenni lõppedes käin pesus ning oleme tavaliselt kallimaga kokku leppinud, et kas sõidan talle külla või ootab ta mind juba Aqva ees. 
Ülejäänud pärastlõuna/õhtupooliku veedame tavaliselt koos. Umbes 18-19 söön päeva viimase toidukorra. Õhtul sõidan/või saadan ta enda juurest koju. Jällegi olenevalt päevast sätin 21-21:30 paiku magama- pesen näo ja hambad. Vahel, kui ma pole liiga väsinud, siis  loen mõne peatüki raamatust isegi õhtul. 
Ja siis ongi aeg minna unenägudemaale energiavarusid täiendama!



Tundub ju täitsa tegusad päevad mul.. äkki mõtled, et kus on siis teleka vaatamine vms. Aga ausalt vaatan telekat võibolla 2x nädalas, kui sedagi. Kuidagi ei raatsi oma aega selle ees kulutada :)

Aga tänaseks ongi kõik! Kallid-paid! ja järgmise postituseni.
💖💖

kolmapäev, 3. aprill 2019

WAIT! Ma ei kannata enam laktoosi?!

Heii mu armsad! Olen tagasi uue postitusega, kus räägin veidi laktoositalumatusest. 
Miks just sellest? 
-Sest see on mulle viimasel ajal hakanud probleeme valmistama. 

Hakkasin end üks hetk tundma kuidagi imelikult, peale söögikordi oli alakõht kuidagi punnis ning oli ebamugavustunne. Alguses mõtlesin, et see on lihtsalt tavaline bloatimine ja läheb järgmiseks päevaks üle.. kuid see ei läinud. Kohe mõtlesin läbi, et kas olen oma toitumises midagi muutnud või juurde lisanud. Meelde küll ei tulnud, korra plahvatas, et äkki uuest suhkruasendajast. Samas neid olen ma ju tarbinud aastaid. 
Alustasin googeldamist, sest see on justkui tänapäeva esmane arstiabi. Lugedes läbi mitmeid artikleid ja blogisid sain pihta, mul võib olla laktoositalumatus, see on "ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Et  laktoos saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud  glükoosiks ja galaktoosiks. Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse, kõhukorisemise ja -valu. Avaldub see näiteks pärast rõõsa piima joomist, mil võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog."
 
Laktoositalumatus võib tulla: 
  • geneetiliselt näiteks vanematelt
  • või olla lühiajaline, mõne haiguse tagajärjel (sellega kaovad sümptomid juba 2-4 nädalaga)

Minul õnneks oli ainult jõudnud asi tugeva kõhuvaluni ja bloatimiseni. Võtsin kohe vastu otsuse, et püüan neid mingil perioodil vältida, siis peaksin aru saama, kas viga neis. Ning ülla-ülla, mul hakkas koheselt parem! Mingit alakõhu valu ega punnitust enam pole! 
Siis samas tekkis ükspäev pannukate kõrvale mega piima isu ning tagajärg oli, et mul oli jälle niii halb! Kuni lausa järgmise päevani. 

Selle välja selgitamine võttis mul aega mõned nädalad! Jälgisin korralikult ennast ning tegin sellised järeldused.. see ei pruugi kõigil olla samamoodi, aga äkki saab mõni selle postitusega samastuda? Siis kindlasti otsige abi, loodan, et minult te juba veidi saite!
Kuid kui te pole 100% kindlad, siis minge rääkige oma probleemist perearstile ja tehke laktoositalumatuse (või ükskõik millise muu toidugrupi) test ning saage kindel vastus :)


Lisan ka, et kui juhuslikult ikkagi näete mõnes mu toidus piimatoodet, siis võib olla see lakoosivaba variant, sest neid on praegu turul väga palju! NING vahest mul võib laktoosiga toode ka tulla (näiteks heast jätsist nädalavahetusel ära ei ütle), kuid suuremas osas püüan praegu end võõrutada :) 

Ilusat kevade algust!! Kohtume järgmises postituses 💝

kolmapäev, 13. märts 2019

Eelmisest postitusest on jällegi palju aega möödas.. mõtlete miks? Ilmselt ikka sellepärast, et pole kuidagi tulnud pähe mega head ideed, mida kirjutada tahaksin. Teades mind, siis niisama jama ka ajada ei taha ning mõtlesingi kirjutada, siis kui mõni hea idee plahvatab. 
Lõpuks see juhtus!!

Ma vist olen isegi eelmistes postitustes kirjutanud, et taastumine on andnud mulle palju aega mõelda.. kõigest. Algul ma muidugi aru ei saanud, vigastus tuligi selleks, et saaksin tegelikult korraks tõmmata pidurit ja kõike läbi mõelda. Siinkohal tänan oma ema!💞Üks õhtu lihtsalt hakkasime rääkima ning kuidagi jutu sees rääkisin kõik, mis südamel. Selle, et vahepeal mõtlesin blogi kustutamise peale, ka sellest et tundsin end kuidagi nii mitte vajatuna, sest peaaegu midagi ma teha ei saanud ja pidin palju kodus olema- muidugi oli juttu rohkem ning ema oli mul väga üllatunud, et suutsin selliseid asju enda sees hoida, tänu temale saingi aru, et taastumine on hea, saan arendada endas teisi külgi ja mõelda üldse oma elu üle, samuti ka prioriteedid paika.. 
Lõpuks hakkasin seda võtmagi positiivse poole pealt ning sain aru, igal asjal on mitu külge! Tegelikult on kodus taastuda hea, ma sain puhata nii mõnusalt. Tavaline kevade stress nagu mul muidu alati on (teadmata põhjusel), pole see aasta mind tülitama tulnud. 9.klass on samuti 99% õpilastest pingeline aeg, aga mina sain just õppida kodus (sel ajal saades siiski päris häid hindeid), omandasin kõik mida nemad koolis, kuid mul polnud mingit tampi taga vaid sain teha kõike omas tempos. Kodus tundsin end alati hästi, kooli jõudes oli kohe tunda seda stressirohket õhkkonda. Ma ei imestanud  üldse, et miks paljudel lastel on koolistress. 


Nüüd viimasel ajal võtsin endale eesmärgiks lugeda rohkem raamatuid, mitte et ma seda muidu ei teinud, aga kirjanduseliiki vahetasin drastiliselt. Kui muidu võisin lugeda 500lk ilukirjandusliku raamatu läbi mõne päevaga, siis oststasin hoopis n.ö eneseabi raamatuid, mis arendaksid ka mu mõttemaailma. 
Ma olen selle otsusega niii rahul! 
Esimeseks võtsin raamatu 12 asja, mida sulle koolis ei õpetata, aga mida peaksid teadma. Kirjanik on leidnud 12 asja, mida noortele elu kohta koolis ei õpetata, aga mida tegelikult peaks. Juba esimene raamat, kuid juba väga palju avardas mu mõtlemist. 
Teiseks võtsin Rikas isa, vaene isa mis räägib just rahast ning sellest, mida jällegi koolis noortele ei õpetata.. raamatus tuuakse välja ka näiteid, miks suur osa rahvast elab keskpärast elu. Sellega olen hetkel poole peal ning mitu raamatut on veel mind ootamas! 
Üks raamat, mida olen juba ammu lugenud, kuid mida loen iga aasta uuesti, see on Saladus noortele mis õpetab õigesti  mõtlema ning sellega enda elu paremaks ja muidugi positiivsemaks muuta. 
Muidugi võib mu jutt mõne jaoks tunduda bullshit, aga mina võin ausalt öelda, et juba on need raamatud minu mõttemaailma muutnud ning oskan nüüd rohkem märgata positiivset! Südamest soovitan mõnda raamatut neist lugeda, ma usun, et te ei kahetse!


Üks asi on see, mida teile õpetatakse koolis, aga uskuge väga palju on ka õppida väljaspoolt, mille peale te isegi tulla ei oska😉Selle aasta eesmärk ongi arendada hoopis mu maailmavaadet ning mõtlemist (muidugi käin ka trennis oma kehaga tööd tegemas, aga sellele sel aastal nii palju rõhku opist taastumise tõttu ei pane!)

Olge kallid! Mul on tulemas mõned huvitavad projektid lähitulevikus, seega olge kursis! 💝

laupäev, 26. jaanuar 2019

Nüüd on opist möödas peaaegu kaks kuud ning selle ajaga on ikka palju juhtunud ning muutunud. 
Esiteks paranesin ma juba vahepeal päris hästi ja valu oli aina vähem, aga uue aasta tulekuga pidin minema  7.jaanuaril tagasi kooli, mis tähendas kehalise koormuse kiiret tõusu ning palju ebamugavat istumist. Nagu karta oli tuli kool ja algasid uuesti puusavalud, suutsin juba hakata mõtlema, et operatsioon ei läinud asja ette ning kõik on samamoodi, kui varem..
1,5 nädalat peale kooli algust oli mul aeg füsioteraapiasse Audentese arsti Sirle Hinni juurde, kes jättis mulle väga positiivse mulje. Rääkisin oma murest, et puus on jälle valutama hakanud. Füsio andis mulle uued, veidi raskemad harjutused ning selge korralduse koolikoormust vähendada, sest muidu võib juhtuda, et on vaja kordusoppi! 
Olin alguses veidi mures, et kuidas see koolis vastu võetakse, sest mul on tegemist siiski lõpuklassi ja eksamitega..  Õnneks on mul õpetajatega väga vedanud ja kõik olid väga mõistvad. Nüüd käingi koolis 2-4h päevas, sest see on koormus, mida mu puus talub ja juba nädal selles rütmis elanud on mul juba puusavalusid vähem. Koolis tuleb mul käia eksamitundides ning reaalainetes, muud saan ise kodus selgeks õppida.  

Aga igal olukorral on ka pahapool.. mul on hetkel ka veidi raske ja elu on kuidagi motivatsioonitu. Mul pole ühtegi eesmärki, kuhu poole püüelda ning treenida ju ka ei saa. See tekitab tunde, et blogi pidamine on ka mõttetu, sest ma ju ei saa jagada treeninguid ja toitun ka vähem, kui muidu, sest keha lihtsalt ei vaja nii palju sööki, kui ta vajas raskeid trenne tehes. Tulebki anda koguaeg pigem puusale rahu ja lihtsalt olla. Ma pole üldse selline inimene, kellele meeldiks lihtsalt ühe koha peal olla, aga äkki see on ka asi, mida tuleb vahest õppida? 
Samas on see aeg hea, et keskendun korralikumalt koolile, saan rohkem aega veeta lähedastega ning õppida ka puhkama. Vaikselt liigutan oma peas mõtteid, kuidas liikuda edasi ja mis suunas.. kuna ma pole seda isegi veel suutnud selgeks mõelda, ei saa ma ka seda teile hetkel öelda. See aeg taastudes muudab minus kindlasti palju! 

Ega praegu rohkemat polegi, see postitus pidigi olema pigem tunnete välja valamine, tunnete mis on mu sees terve taastumise aja olnud..

Kallid-paid! Nautige mõnusaid talveilmu!💘